Masters of the Universe

Kust küll alustada?

Tähendab, tahan vist öelda seda,

et olen just selline tänu oma päritolule.

Eternia, tõeliselt otsatu ilu maa.

Kõik, mis on olemas ainult

legendides ja unejuttudes.

Eternial on see kõik päris.

Greifid, lohed, rääkivad tiigrid,

võlumetsad, kõrvetavad kõrbed,

taevased saared. Mis kõik veel.

Ausalt, ma pole pilves.

Ja meil on ka Grayskulli kindlus.

Isa rääkis kord, et Eternia

on kõiksuse süda.

Ja Grayskull on omakorda selle süda.

Eks siis selle südame südame

süda on Grayskulli vägi.

See tegevat mehe kõikvõimsaks nagu jumala.

Väe talitsemiseks kätketi see hoidjasse.

Iidsesse, väemõõgaks kutsutud esemesse.

Jah, tean, aga selline nimi valiti.

Legend räägib, et kui Eternia on hädas,

ilmub kangelane, kes saab mõõga

ja, teate küll, kasutab seda

igavesti vingelt.

Selle päevani on mõõk kindluses luku taga

nõiatari valvsa pilgu all,

kes on tark, iidne

ja tibake hirmuäratav, kui aus olla.

Aga ta on lahe. Lahe jah.

Sadu aastaid

on Grayskulli kaitsnud minu esivanemad.

Ma olen nimelt pärit üpriski vägevate

kangelaste soost.

Üllate, tugevate, kartmatute.

Aga ema, ma ei taha võidelda.

Kõik on suuremad ja tugevamad.

Ja ma pole käeliselt kuigi hea.

-Rumalus! Kes seda ütles? -Cringer.

See on tõsi. Ta on kõige väiksem ja nõrgem.

Ime, et ta on ikka ühes tükis ja elus.

Millega peaks siis prints relvaõppe

asemel tegelema?

Ei tea. Vahest Cringeriga mängima.

Mine-mine. Mulle piisab lõngakerastki.

Sinust pole üldse tolku.

Pean ma minema?

Relvaõpe. Kohe.

Kuulake, Eternose tulevikulootused.

Kaotajaile ausambaid ei püstitata,

argade järgi tänavaid ei nimetata

ja püüdmise eest kätel ei kanta.

See maa, palee, kogu teie elu

on rajatud neile meestele ja naistele,

kes jäid võitluses peale.

Ja amet kuninga relvaülemana

on tõestuseks, et jäin võitluses ikka peale.

Seepärast me kõik siin olemegi.

Mina päästsin teie emme-issi peed.

Teie naabrite omadki.

Naabrite emmede-isside omad samuti.

Kõvasti päästetud peesid.

Tahan öelda, et võitlesin teie nimel,

ja nüüd vastate samaga kiirete reflekside,

täpse silma ja kõva muskliga.

Ja sellega.

-Teab keegi, mis see on? -Kaigas.

Aitäh, me poleks arvanudki.

Kes veel pakub?

Teela?

-Teie käed. -Tubli tüdruk!

Need on teie käed. Teie pikendused.

Nii, paaridesse. Võtke relvad.

Tahan näha priskeid sinikaid.

Veriseid nospleid. Hambakilde.

Nii, eluga. Seiske kindlalt.

Kuule, Dian. Tahad sa…

Päris elus saanuks sa uuesti surma.

-Adam. -Tähelepanu!

Pead silma vaatama, kui näkku äsad.

Pareeri, muidu on järgmine kord raskem.

Vahest istume ja räägime sellest?

Adam, kuule. Adam.

-Anna endast kõik, eks? -Jah.

Teela.

Mis sõber sa selline oled?

Selline, kes annab kere peale.

Duncan.

Kuidas uued hakkama saavad?

Pole paha, püüdlikud teised, sire.

Nad kõik?

Ära kepsle, Adam.

-Jäta nüüd. -Löö! Löö mind!

Ta teeb end narriks.

Ma lubasin temast mehe teha, ja teengi.

Jah. Aga millise?

-Adam! -Löö juba!

Ta tegi tüdruku relvituks.

Nii see ei käi, vana sõber.

Minu võit! Minu võit! Minu!

Oled ikka paras tola, Adam.

Poiss.

Astu mulle vastu. Sellega.

Võta üles.

Nüüd…

kaitse end.

Isa.

Isa!

See maailm pole nõrkade jaoks.

Jah, isa.

Korda.

See maailm pole nõrkade jaoks.

Adam. Püsti!

Püsti.

Kui kukud,

siis virgu ja selg löö sirgu. Selge?

Näita end tugevana.

Kui ta ringi pöörab, siis näeb sind.

Ja sa pead näitama, et talud lööke.

Kui ta ringi pöörab,

ei näe ta väikest hirmunud poisikest.

Ta näeb meest.

Mida ta näeb?

-Meest. -Väga hea. Vaata.

Kohe, kui ta ringi pöörab.

Saa üle, poisu.

Etendus on läbi. Tagasi tööle. Eluga.

-Adam. -Mida sina siin teed?

Jälitan sind.

Jah, ma tahtsin üksi olla, nii et…

Ära ole selline kiunik.

Mina sind nõrgaks ei pidanud, muide.

Täna, seal õppusel.

Mu isa pidas.

On see… nõiatar?

Mida ta vaatab?

Kuningas Randor, meid rünnatakse.

Saan hakkama, sire.

Kuninglik kaardivägi on valmis.

Ma luban…

et ei teie ega teie perega ei juhtu midagi.

Viin teid turvaliselt Grayskulli. Valvurid!

Pole midagi.

Hoidke kokku.

Teela! Rutem.

Isa…

Ma kardan.

Kes sulle selle sõna õpetas? Mina küll mitte.

Kõik saab korda, sõbrake.

Kuni kostab mu sammukaja,

pole sinul karta vaja. Selge?

Tule. Rutem.

Eluga! Läksime, läksime!

Neid on liiga palju.

Suur sõjavägi tähendab ainult üht.

Rohkem sihtmärke.

Rutem, lähme!

Minu järel.

Sinna.

Olgu, püsige siin.

Väikesed nõrgad paažipoisud.

Sire, minge ja ärge peatuge.

Minge. Jätke see minu hooleks.

Keegi tuli tüli norima.

Piisavalt kaugel.

Kuidas te julgete mu linna tulla!

-Sa ei tea, kellega jändad? -Eks ütle.

Olen Duncan, kuningliku kaardiväe pealik.

Kuninga relvaülem.

Ja täna…

Ja täna…

sa põrusid läbi.

Isa. Isa.

Nii, rutem. Tõuse. Palun sind.

Teela.

Ma põrusin läbi.

Rutem.

Hoia kinni.

Randori valitsemisaeg saab täna ümber.

Sa pidasid end tugevaks,

ei kartnud seda, mis varitses varjus.

See olin mina.

Mina varitsesin.

Universumi pimedaimates nurkades…

Mina varitsesin.

Aga nüüd astun ma ette,

et saaksid osa oma langusest.

Minge. Ärge vaadake tagasi.

Adam, ära muretse, poiss.

Ma kaitsen sind.

Ole tugev, poeg. Pean neid kinni.

-Isa? -Minge!

Isa!

Mida sa teha kavatsed, põrguline?

Võtan sul üksnes pea maha.

Saagu minust mis saab,

aga Eternos ei kuulu kunagi sulle.

Su palee pole muud kui kivi ja klaasi hunnik.

Su kroon kõlbab maskeraadiks.

Ei, tahan hoopiski väge.