Migration

Ja nüüd unejutt.

Ennemuistsel ajal ühel kaunil tiigil

oli elu justkui paradiisis.

Seal olid kõik õnnelikud.

No mitte kõik,

sest kaks pardipoega põdesid kummalist haigust.

Neil oli igav.

Ja neid huvitas kangesti, mis jäi nende hubasest tiigist kaugemale.

„Tule, lähme vaatame.“

„Aga issi ütleb, et tiigist lahkuda on ohtlik.“

„Me oleme vaprad ja tugevad. Me ei karda midagi.“

Nad otsustasid uudistama minna.

Ja sattusid otsejoones…

kiskjate keskele.

Nad olid ümber piiratud. Lõksus.

Aga pardipojad ei kartnud.

Pisikesed kangelased ründasid kiskjat…

ja said surma.

Lõpp.

Ongi kõik? Nad on surnud?

Just. Kumbki ei jäänud ellu.

Aga kuidas?

Tahate täpselt teada? Okei.

Esiteks lõikas haigur nad pooleks…

Pea hoogu.

Teie isa läks jutuga natuke rappa.

Jälle.

Tegelikult oli nii -

haigur märkas, et nad olid eksinud,

ja pakkus oma abi.

Pam, see on haigur!

Psühhomõrvar, kes on loodud pardipoegi sööma.

Hea küll, olgu.

Haigur oli neid juba nahka pistmas,

aga vanemad saabusid õigel hetkel ja päästsid pardipojad ära.

Ei, ei, ei, eip.

Nende vanemad saabusid liiga hilja.

Oh, Dax. Ära muretse. Kõik saab korda.

„Kas tõesti, issi?“

Muidugi.

Ka lömastatud pardid võivad suuri tegusid teha.

Kui nad vaid tiigis püsivad, kaugel maailma ohtudest

nagu haigurid ja karud ja hundid,

ja tormid ja tsüklonid ja tornaadod,

ja krokodillid ja mürgiseened…

Okei. Nüüd on tõesti aeg magama minna. - …ja gripp ja pardigripp

ja mõõkhambulised tiigrid… - Mis teisest pardipojast sai?

Kas tema ka lömastati? - …ja vulkaanid…

Ei, ei, ei. Ära muretse, Gwen.

Mõlemad pardipojad pääsesid.

Nad lendasid otseteed tiiki tagasi.

Aga siis tuli üks teine kiskja…

Ja soovis neile head päeva. Lõpp.

Ongi kõik.

Okei.

Head ööd, emme.

Head ööd, issi.

Head ööd.

Head ööd, kullake.

Mis on?

Iga kord, kui sina unejuttu räägid, pissib Gwen voodisse.

Kas tõesti? Suurepärane.

See tähendab, et ta õpib sellest, Pam.

Mida ta õpib? Et ta ei peaks kunagi tiigist lahkuma?

Täpselt.

Usu mind, õpetan talle väärt hirme.

Tean omast käest, olen nendega terve oma elu elanud.

Nagu me kõik.

Head ööd, kallis.

Head ööd kullake.

PARDID!

Valmis olla, läks!

Lase käia, Gwenny. Hoogu juurde!

Issist mööda. Issist mööda. Läks, läks, läks!

Jee!

Ma kaotasin.

Jess!

Hei.

Tere!

Ei!

Jee!

Minu oma! - Sa oled kohutav.

Minu oma! - Sul on neid niigi palju!

Aitäh, issi.

Okei. Pidage meeles, et korjata tuleb värskeid lehti.

Okei, isa.

Issi, kas selliseid?

Suurepärane. Korja veel.

Kuulge! Kuulge, te peate seda nägema.

See on midagi võrratut. Tulge, tulge.

Tulge-tulge.

Vaadake. Mis ma ütlesin! - Oo-jaa.

Kas pole ilus? - Kui lahe!

Kas olete kunagi midagi sellist näinud?

Vaadake vaid.

Nad on ilmselt rändel.

Nad paistavad nii salapärased ja eksootilised.

Huvitav, kust nad tulevad.

Äkki peaks tere ütlema.

Kas peaks? Ei. Vaata neid sulgi.

Ei, ma tahan teada. Lähme küsime.

Tule, Mack.

Jätan vahele.

Ole nüüd. Me ei kohta kunagi kedagi uut.

Olgu pealegi.

Lapsed, lähme tutvume emme uute sõpradega.

Lapsed? Lapsed?

Päris hea lend, mis?

Jah. Ma armastan taganttuult. - Jah.

Tere! - Tere.

Tere tulemast tiiki. - Aitäh.

Hei. - Hei.

Kenad suled.

Me ei peaks siin olema, Dax. Issi saab kurjaks.

Mine tagasi vanemate juurde, Gwen.

Hei.

Tule, Dax. - Mida sa teed?

Ma ei taha surma saada. - Lase must lahti, sa väike suletüügas.

Okei, mina, ja suletüügas? Sa isegi ei tunne mind.

Ei, ei, ei.

Tema on suletüügas.

Sina oled väga kena tüügas. Tähendab, tüügaspart. Tähendab…

Ma teen nalja.

Õigus.

Tere. Ma olen Kim.

Tere. Ma olen Dax.

Tere tulemast Põdrapea tiiki.

Tere tulemast nä-nä-nää.

Sina ja su parv võite jääda nii kauaks kui soovite.

Võin sulle ümbrust tutvustada.

Tegelikult rohkem midagi polegi. Aga…

Aitäh, aga me oleme teel lõunasse.

Veedame talve seal. Kuhu te minna plaanite?

Meie veedame talve siin, et vältida psühhomõrvareid nagu sin…

Vabandust. On alles tüügas.

Oot. Te ei lähegi talveks ära?

Ei.

Peaksite täiega kaasa tulema.

Mida? Päriselt?

Teie parv võib täiega meiega ühineda.

Isver! See oleks ülilahe.

See meeldib sulle kindlasti. Päike, liiv.

Oot. Kas sulle troopiline toit meeldib? Mida sa banaanidest arvad?

Ma ei… - Sa hakkad neid armastama!

Hoia seda. Lähen küsin isalt.

Isa! Isa!

Mis just juhtus?

Ma ei tea, aga sa oled jamas.

Dax! Gwen!

Mis teil mõttes oli? Ei tohi lihtsalt ära haihtuda.

See oli tema süü. - Mida?

Ja ta rääkis ühe tüdrukuga. - Tüdrukuga?

Gwen! - Jah.

Ja ta ütles, et tahab temaga abielluda.

Mida?

Ma pole seda öelnud.

Sa ütlesid seda silmadega.

Issi, ta lööb mind.

Hei, hei, hei! Aitab!

Vennajulmus!

Aitab.

Okei. Tere. Hei. Suured tered.

Hästi, läksime.

Mack! - Mida? Ma teretasin.

Ma naeratasin. Ma vaatasin silma. Nagu kord ja kohus.

Terekest. Kuuldavasti soovite meie parvega liituda.

Kuidas palun?

Me lendame Jamaicale. Olete seal käinud?

Ei.

See on imeline.

Seal on isegi helendav laguun, kus vesi kumab.

Oh sa. Seda tahaks küll näha.

No siis on otsustatud.

Teie parv võib meiega ühineda. Suurepärane!

Heldeke. Kui kena teist.

Pidage, pidage.

Tundub, et on juhtunud väikene arusaamatus.

Oleme sel talvel kahjuks väga hõivatud.

Eks, Pam? Selle asjaga.

Ja veel… Ühe teise asjaga pärast seda.

Nii et, teate, mis? Me ei saa minna.

Aga teie minge. Lõbutsege hästi.

Ja tervitused helendavale veele.

Võib-olla siis järgmisel aastal?

Just! Järgmisel aastal!

Nõndaks… meil on vist aeg minna.

Head reisi!

Aitäh.

Head… tiiki.

Mul on väga kahju, et sa temaga lapsi ei saa.

Oli see alles… ebaviisakas!

Eks ole.

„Ilusat tiiki.“ Kes niimoodi räägib?

Mis halb eeskuju.

Ma pidasin sind silmas. - Mind?

Jah, sind.

Okei. Läksin pisut hoogu.

Ränne? Milline rumal mõte.

Okei. Sa oled võimatu.

Miks? Sest leidsin turvalise elukoha, kus me õnnelikud oleme?