Invasion

Inimkond alistas vastase.

Vaenlane on kõikjal maailmas langemas.

Ja suurim ime on see,

et võiduni viis meid Jaapan.

Jaapan juhtis maailma vaenlase hävitamisel.

Kinkisime kord Hinatale sünnipäevaks...

Kinkisime magnetkompassi.

Ta oli vist nelja-aastane.

Ta armastas seda kompassi.

Oma teisi mänguasju ta ei vaadanudki.

Me käisime temaga pargis

ja ta võttis kompassi kaasa.

Väike nooleke osutas põhja poole

ja ta kõndis selles suunas.

See väike kompass. Ta hoidis seda oma käes.

Ta tahtis teada,

kust tuleb jõud, mis seda nõela tõmbab.

Ka Hinata tundis selle tõmmet.

Hinga. Vaata mind. Caspar!

Pole viga, semu.

Doktor!

Doktor, kontrolli teda.

Tee oma värki. - Mis juhtus?

Hoia tema südant käimas.

Ta hingab.

Ettevaatust. Paneme siia.

Kõik saab korda.

Mida see tähendab?

Mida see tähendab?

Midagi pole. - Proovi uuesti.

See pole test, mida... - Proovi uuesti.

Ei reageeri. - Persse!

Ta hingab.

Olgu.

Ta hingab. Uuesti. - Olgu.

Toimi nüüd.

Tema EEG ei liigu.

Enam ei hinga tema, vaid masin.

Mul on kahju.

Tal on ulatuslik ajutrauma, koorest tüveni.

Tema süda seiskus, jättes aju hapnikuta,

mistõttu suri massiliselt rakke.

Ajurakud on nagu meie.

Kui surevad, ei tule iial tagasi.

Mul on kahju.

Ta kaotas need kõik.

Seega... - Ta on surnud.

Põgenege, Aneesha!

Põgenege, Aneesha! Põgenege!

Kas nägid, kuhu issi läks?

Teie issi...

Nad lasid ta maha.

Ta on surnud.

Ütle siis seda.

Ei.

Ta on peidus.

Kui ootame...

Ei, kullake.

Teie issi...

Paha mees võttis ta kinni.

Ema...

ütle Sarah'le.

Mida?

Teie issi...

Me hülgasime ta...

ja nad tapsid ta ära.

Aga ema on siin.

Ma olen siin.

Issi on surnud?

DAVID BOWIE MEES, KES KUKKUS MAA PEALE

Inimkond alistas vastase.

Vaenlane on kõikjal maailmas langemas.

Nad ei suuda enam võidelda

ja on tänavatel suremas.

Ja suurim ime on see,

et võiduni viis meid Jaapan.

ELAGU JAAPAN! TÄHISTAME! ÄRGE EAL ALLA ANDKE!

Meie suure riigi kodanikud juhtisid maailma ja hävitasid vaenlase.

LOOTUS, UNISTUSED, TÄNU.

Meie kangelased... on igavesti...

Kuhu sa lähed? Kas sa põgened?

Kas sul peret või midagi pole, põnn?

On. - Kas nad teavad, kus sa oled?

Sa nägid, mida Caspar tegi.

Seda ei teinud tema. - Sa nägid.

Ta peatas nad.

Neid peatasid tuumapommid, mitte see Jedi-jura.

Mis temaga siis juhtus? Mis see oli? - Haigushoog.

Sa nägid!

Ma nägin seal, et ta on surnud. Selge?

Ta on veel elus ja sina...

Ma ei vaata pealt.

Tegin juba seda.

Ma ei vaata pealt.

Ma hoidsin...

Hoidsin poisi kätt, kui teda elus hoidvad masinad seisati.

Kui seda tehti...

Ma ei saanud päästa.

Teda ei saa päästa.

Selge?

Sa üritasid.

On sul siin peret?

Mu ema töötab siin.

Peaksid ta üles otsima.

Mul pole viga.

Mine aga.

Oota!

See on mulle.

See on sulle.

Kui sa tõesti ei usu, et seda tegi tema...

vaata vihikut.

Võta see!

Jah!

„ELLU JÄIME“

Hei, sõdur! Kuradi kangelane!

Tee meiega pilti!

Mul pole mobiili. Tee pilti.

Siin on kuradi kangelane!

Jaa!

Näita seda.

Olgu, näita.

Jah!

Eest ära!

Eest ära!

Jaa.

TELEFON

Erioperatsioonide ülem Trevante Cole sihtjõust Saxo.

Tahan lihtsalt lennukiga USA-sse naasta.

Jah, söör.

Olgu. Jah.

Persse.

Viga oli teelt lahkuda.

Ma tean, mida teha.

Seal on toitu ja sõdureid ja... - Inimesi.

Inimesed aitaksid meid.

Kuhu me üldse läheme?

Ema.

Mul on kõht tühi.

Mul on ka, kullake.

Siin pole kedagi.

Liiga suur on.

Soe on.

Küll sa kasvad.

Saame nüüd kaadreid kõikjalt maailmas.

Suur osa infost saadetakse meile elektrooniliselt.

Tähistamiste ja taaskohtumiste aeg.

Inimesed väljuvad oma varjupaikadest,

sest need tulnukatest vaenlased alistati justkui üleöö,

pea sama kähku, kui nad tulid.

VÕITU TÄHISTATAKSE KOGU MAAILMAS

Inimesed näevad nüüd taevasse vaadates võitu.

See on tänase päeva sõna.

Ja tähistatakse... - Mida me teeme?

Mis mõttes?

Saame koju minna. - Ei saa.

Saame küll. Vaata kõiki.

Miks me siin oleme?

Mida me teeme?

Me püsime elus.

Miks?

Emme?

Mis see on? - Teler.

Mida näidatakse?

Ei midagi.

Kas te räägite issist?

Ei, me rääkisime... - Elus püsimisest.

Ema räägib, miks end inimeste eest varjame.

Miks me end varjame?

Sest vahel, kui kõik näib vaikne, tore ning turvaline

ja tundub, et seda saab usaldada,

siis...

Teie sees on hääl.

See on alati olemas.

Vahel on see väga vaikne, aga seda tuleb kuulata.

Sest see hääl teie sees on ainus, mida usaldada saate.

Ja minu hääl ütleb mulle:

„Veel mitte.“

Kas mõistate?

Kas elame nüüd siin?

Ei, me ei ela siin.

Võime täna siin magada.

Kus me siis elame?

Eikuskil.

Sest turvaline pole.

Sest ema hääl ütleb nii.

Tahad olla minuta kuskil mujal?

Ma ei hülga teid. Eales.

Ja teie ei hülga mind.

Ma ei lase teil iial mu silme alt lahkuda.

Kodu on seal, kus iganes koos oleme.

Täna on kodu siin. Olgu?

Võta.

Mine tee endale ase.

Sa ei otsinud isa.

Ma ei näinud teda.

Mina nägin.

Miks sa ta hülgasid?

Tema käskis seda teha.

Teed kõike, mida ta käsib?

Ei. Ma ei lase kellelgi end käsutada. - Miks peaksin mina tegema, mida käsid?