Dolittle

Oli kord üks eriskummaline arst,

kellel oli üks imeline võime.

Ta oskas loomadega rääkida.

Dr Dolittle'it teadsid kõik.

Isegi Inglismaa kuninganna kasutas tema teenuseid.

Ta oli nii tänulik arsti abi eest, et kinkis talle imelise varjupaiga,

mille uksed olid valla kõigile olevustele.

Oma päevi veetis ta loomade seltsis,

aga ta süda kuulus vaid ühele naisele,

kartmatule maadeavastajale Lilyle.

Nad rändasid üle kogu ilma suurte seikluste otsinguil.

Kaitstes olevusi, kes ei suutnud end ise kaitsta.

Nad moodustasid ebatavalise meeskonna.

Varsti sai neist perekond.

Dolittle polnud end iial rohkem elusana tundnud, kui Lilyga olles.

Kuni ühel päeval läks Lily üksinda seiklema.

Lily hukkus merel.

Suurest kurbusest pani ta mõisa väravad lukku

ja lõpetas maailmaga suhtlemise.

Mina ja teised loomad, kelle elu ta päästnud oli,

võisime vaid mõtiskleda, kas keegi suudaks tema elu päästa?

Kuni ühel hommikul sattus Dolittle'i ellu

kõige ebatõenäolisem olevus.

Üks väga eriline poiss.

Ajal, kus inimesed pidasid loomi vaid kas omandiks, toiduks või jahitavaks,

oli sel poisil üsna teistsugune arvamus.

Siiapoole, mu oimetu orav.

Nii.

Juunior ajab välja. Sina lased maha, jah?

Just. Hea plaan, isa.

Pane end valmis. Püss õlale.

Kas pean seda tegema, onu?

Lase nüüd käia.

Part! Part!

Part, part!

Seal nad ongi. Tulista nüüd.

Saad kätte. Tulista juba.

Ei, ma ei suuda!

Tulista, tulista!

Sa ei saa üha meelega mööda lasta.

Oi, vaata. Ta sai seekord millelegi pihta.

Oi ei.

Me peame teda aitama.

Jah.

Me ei jäta iial looma piinlema. Mitte meie vea tõttu.

Lase aga käia.

Ta on üks väga imelik poiss.

Järgne Polile.

SISSEKÕNDIJAD, -HÜPPAJAD JA -LENDAJAD TERETULNUD

"Dr John ja Lily Dolittle'i kodu.

"Me ravime kõiki loomi."

Järgne Polile.

Salajane sissepääs.

Poli? Kuhu sa kadusid?

Tubli kutsa.

Suur, karvane...

Enesekindluse teejuht gorilladele

Kehvad lood.

Mis minusse puutub, siis ma olen siin ainus inimene.

Lihtsalt eirake neid.

Kalahari püünisest ei pääse, Dok.

See on geniaalne töö. Sa püüdsid just poisi kinni.

Las ma vaatan. Oot. Ma ei taha seda näha.

Ajage see ära.

Hinga sügavalt, Dok. Dab-Dab kaitseb sind.

Ära karda, John. See on kõigest üks poisike.

See on võimalus.

See on košmaar!

Vabandust.

Mida sa küll seal üleval teed?

Ma tulen Buckinghami paleest, mul on kiiresti abi vaja.

Kas ütleksid mulle, kas see on John Dolittle'i kodu?

Kes sa oled?

Sa võid kutsuda mind leedi Rose'iks.

Ja sina oled?

Stubbins.

Kas sa aitaksid mind alla?

See käib Dolittle'i reeglite vastu.

Meenuta mulle, miks inimesed keelatud on?

Neid liiga lähedale lastes

saad haiget rohkem, kui neid täiesti eemal hoides.

Kas pole õige, Dok?

Aitab nüüd küll. Tagasi meie rutiini juurde.

Meil on väga tihe päev.

John! Võta end kokku.

Sa ei saa eirata inimesi vaid seepärast, et nad on inimesed.

Mis siis, kui nad vajavad abi?

Opossum, mängi surnut.

See on naeruväärne.

Chee-Chee, tee palun uks lahti. Sa oled ainus, kel on käed.

Maletamine oli juba piisavalt stressirikas.

Chee-Chee, selleks me just treenisimegi.

Ole vapper ja aja nad ära.

Ja ära unusta oma mantrat.

"Ma pole hirmu vang"?

Sa ei ole hirmu vang.

Oled sa siin varem käinud?

Kuninganna on mulle kõigest rääkinud.

See on väga ebatavaline paik.

Ma olen kõigeks valmis.

Imetore.

Gorilla tuleb ust avama.

Just nagu kuninganna rääkiski.

Oota nüüd.

Mul on haavatud orav kaasas.

Ma poleks tohtinud sul iial minna lasta.

Halloo?

No vaata sind.

Kas sa pole vast pentsik, teeskled siin oksa?

Eest ära. See on minu peidupaik.

Pole siin.

On teiega seal kõik korras?

Jah. Korras. Astu edasi.

-Dr Dolittle? -Jah, just.

Kuninganna ise nõuab teie tulekut Buckinghami paleesse.

Hakka astuma.

Peaksite teadma, et ta on väga haige.

Kas te saate mu jutust aru?

Kas te saate minu jutust aru?

Hakka astuma.

Hakka astuma ja kao ära!

Mind ei huvita enam ei keegi, ei miski, ei kusagil.

Linnud juhatavad su välja.

Nii, kõik on korras.

Kohe serveeritakse lõunat.

Lõhnab oivaliselt, Dok.

Suured tänud.

Kuule, Dok, jäta seekord meile ka!

Vabandust, Dok! Ma kardan vist ka lapsi.

Ära selle pärast muretse. Hakkame nüüd sööma.

Ma pakun täna puljongisuppi.

Sa ei usu iial, mis meile võrku sattus.

Kuninganna küsis nimepidi teie järele.

Kas su kõrvad ei tööta?

Ma ütlesin juba, et äri on suletud.

Mis äri?

Inimeste ravimine.

Häire, sissetungija!

Ärge muretsege. Olen terve.

Aga mina ei ole.

Minu majas valitseb kaos.

Kas ta kuulub teile?

Ma pole kellegi omanik.

Yoshi tuli ühe murega minu jutule.

Tal on alati külm.

Mul on siin vigastatud orav.

Ma ei tea, mida teha.

Kuidas ta viga sai?

Ma tulistasin teda.

Mida? Ma ei kuule sind.

Ma tulistasin teda. Aga see oli õnnetus.

No muidugi, kogemata pihtalaskmine.

Inimesed ei muutu ka iial.

Ta sai tõsiselt viga.

Palun aidake teda.

Võta see...

ja see.

Ma...

Ma...

Ma olen liiga ilus, et ära surra.

Jah?

Ta on meiega.

Dab-Dab, Jip.

Pange tuled põlema ja desinfitseerige opituba.

Sa ei hakka oravat ravima,

kui Inglismaa kuninganna võib iga hetk surra.

Sa ei tunne mind eriti hästi, ega?

Ära teda maha pilla.

Meil on kood punane. Kood punane, kõigile!

Doktor on tagasi.

Pea vastu, sõbrake.

Pole seda ammu teinud.

Paneme kõik nii, nagu Dokile meeldib.

Ära muretse. Me aitame sind.

Päästame selle orava ära, mis?

Olgu.

Kui üles ärkad, on kõik korras.

Kui ma suren, hakkan su majas kummitama.

Steriliseerige skalpellid. Ärge instrumente limpsige.

Patsient on stabiilne.

Nad mõistavad teda ja tema mõistab neid,

nende oma keeltes.

Lähed läbi vasaku vatsakese. Geniaalne.

Dab-Dab, ulata tangid, palun.

Ole lahke.

See on seller. Tangid, Dab-Dab.

Oih, vabandust. Ole lahke.

-Ikka seller. -Tangid?

-Porgand, on see. -Tangid?

See on teine sellerivars.

Käes. Tangid.

Ei, endiselt seller. Vahet pole, toon ise.

Ma tahan teada, kuidas loomadega rääkida.

Chee-Chee, kulm.

Minu kulm ka, kui aega saad.

Just. Vabandust.

Ma tulen siia ja hakkan Dolittle'i õpipoisiks.

Tema Majesteet kuulutas selle maa looduskaitsealaks.

Kui ta sureb, kuulub see maa riigikassale

ja see paik kaotatakse.