The Northman

Kuula mind, Ódinn,

kõigi jumalate isa.

Kutsu välja möödaniku varjud,

kui ketravad nornid määrasid inimeste saatuse.

Kuula printsi kättemaksujanust põrgu tulistes väravates.

Prints teel Valhölli.

Kuula mind.

PÕHJA-ATLAND

895. aasta

Ta on kohal.

Ta on kohal.

Ema! Isa on kohal.

Ära sisene iial kutsumata.

Kuningas, mu emand, kuningas!

Tule.

Ódinn tõi ta koju.

Tervitus, Kaarnakuningas!

Sõja-Kaaren! Tervitus!

Tervitus, mu isand!

Sõja-Kaaren. Tervitus.

Tervitus, valitseja!

Edasi, vennas.

Mine!

Elagu kuningas Aurvandil!

Nagu isanda juurde naasev sõjakoer

tulen oma kuninganna ilu ahelaisse.

Me oleme igavesti seotud, mu isand.

Prints Amleth,

oled liiga suur, et tervitada lapsena.

Tervitus, isand kuningas.

Aga...

isa pole eal liig vana kallistusteks.

Kuidas ma sind igatsesin, mu poeg.

Kas su vend ei austagi meid?

Ära mõtle Fjölnirile, Gudrún.

Ta liitub meiega peagi.

See oli ühel printsil kaelas,

aga oli määratud sellele printsile.

Kanna seda alati minu armastusega.

Aitäh, isa.

Mu kuningas.

Fjölnir.

Fjölnir on tagasi.

Jõhkard on saabunud.

Tervitus, isand kuningas.

Ulatage raevukale surmajale peeker.

Võta minu peeker, sugulane.

Emand.

Kuninganna peeker märgub ka teistele.

Mis metall ostaks lõhnava lonksu?

Magus hõbe... või kõva raud?

Vaiki, peni!

Sa teotad oma isandat ja käskijannat!

Palun, vend.

See on kõigest nali.

Terav keel, aga ta on ustav sõber.

Tule, vennas.

Keegi veel vajab su kaitset.

Thórir.

Thórir, mu poeg!

Mu venna, Sõja-Kaarna terviseks!

Hrafnsey kuningriigi terviseks!

Skál!

Vaenlane sai mu maksa maitsta.

Oled vigastatud?

Amleth saanuks peaaegu mu trooni.

Ma jälgisin täna ta süütust.

Ta peab nägema seda, mis ootab.

Ta on alles kutsikas.

Mu vanaisa tõusis troonile samas eas.

See oli teistmoodi.

Ta pidi esmalt oma onu tapma.

Sa pole ammu oma kuningannat näinud.

Tule...

las ma viin su meie sängi.

Ei.

Palun haldjatelt, et haav paraneks.

Ma keeldun suremast haigusesse,

ega ela pikka elu häbiväärse raugana.

Mina pean langema mõõga läbi.

Ma suren auga.

Ära muretse.

Sa langed lahingus, mu isand.

Valhölli väravad ootavad, ma tean.

Sama rada käisin ma oma isaga,

ja tema isa enne teda.

Nüüd on see rada meile tallata.

Ódinn.

Ära pelga, Amleth. Tee nagu mina.

Kes haugub?

Kas Kõigekõrgema hundid

või hoopis külakoerte haukumine?

Kuulge mind, kahejalgsed koerad.

Rüübake teadmiste mõdu.

Teadmaks, mis on auga elu ja surm.

Langeda tapluses. Saada valküüri embusesse.

Sõjaneitsid kannavad su Valhölli.

Olete koerad, kel soov saada meesteks.

Tõesta, et sa pole koer.

Mees, kes söönud kui kuningas.

Ja sina, kutsikas. Mis sa oled?

Haistan nutikat õpilast.

Igal käigul liikugu silmad ringi.

Peab jälgima ümbrust...

Vaenlane võib varitseda kõikjal.

Mees olgu tark, ka nii, et olla narr.

Tark, et olla narr.

Kuidas Ódinn oma silma kaotas?

Et õppida naiste salamaagiat.

Ära otsi naiste saladusi, märka neid.

Naised tunnevad meeste mõistatusi.

Nornid, kes ketravad Saatusekaevul.

-Ela auga. -Ela auga.

-Kaitse oma verd. -Kaitse oma verd.

Tead, mida see tähendab, Amleth?

Kui langen vaenlase mõõga all, maksa kätte

või ela igaveses häbis.

Ma teen seda, isa.

Mu mõõk puhkab, kui on joobunud ta verest!

Ela alati ilma hirmuta.

Su saatus on seatud ja sest pole pääsu.

Vannu.

Ma vannun.

Viimane nõrkuses valatud pisar.

Saad selle tagasi, kui enim vajad.

Vaata nüüd, mehena.

Tule lähemale, Amleth.

Ja meie veres vaata kuningate puud.

Isa!

Põgene!

Tulge korjuse kallale, krantsid!

Vaatad oma venna pilku hämmingus.

Ma teadsin seda.

Kahju, et varem tõprale tähelepanu ei pööranud.

Vaata, kui väledalt vend mõõka vibutab.

Löö, vend, löö.

Varastatud sõrmus ei tee poolverelisest kuningat.

Kastetuna minu verre,

libiseb see peatselt maona su käelt.

Su kuningriik ei jää kestma.

Jäägu see süütegu kummitama su öid,

kuni leekiv kättemaks õgib su surma.

Löö.

Löö!

Valhölli!

Kuningas Aurvandil on surnud!

Elagu kuningas Fjölnir!

Elagu kuningas! Elagu kuningas!

Tooge mulle poisi pea!

Hargnege.

Minge! Paremale.

Juba lähen.

-Seal. -Lõika tal tee ära!

Teen seda aeglaselt.

Elagu Fjölnir Vennatu.

-Elagu kuningas Fjölnir. -Elagu Fjölnir.

Elagu kuningas Fjölnir.

Kuningas leidis endale kuninganna.

Fjölnir!

Fjölnir, mu isand.

Poiss!

Poiss.

Poisike on surnud.

Surnud, meres!

Uppus kui kivi.

Tasun su eest, isa! Päästan su, ema.

Tapan su, Fjölnir!

Tasun su eest, isa. Päästan su, ema.

Tapan su, Fjölnir.

Tasun su eest, isa. Päästan su, ema.

Tapan su, Fjölnir.

Tasun su eest, isa. Päästan su, ema.

Tapan su, Fjölnir.

RUSS

AASTAID HILJEM

Karumeeled hõõguvad meeste kehades

Hunt Fenriri pojad pääsevad te lihast

Hundid uluvad Ódinni tormis

Sõdalased langevad karu küüne all

Me võitleme kuni Valhöllini!

Kuni võtame taas inimese kuju

Joome verd vaenlase haavadest

Koos raevutseme laipade taplustandril!

Sõja Isa käsib. Muutke oma nahka

Tapahundid, saage oma raevuks!

Valhölli!

Mida sa teed? Tule nüüd.

Tule aga tule.

Kobi sinna, vana mõrd.

Neist saab head orjad, Björnulfr?

Me olime tublid.

Parem kui iial varem.

Kui me su kutsikana leidsime,

teadsin, et su süda on külmast rauast.

Liiga nõrk!

Tahan tugevaid. Mitte väeteid.

Ema!

Ema!

Ema!

Ema!